Üritus õnnestus igal juhul. Kas asi ka Guinnessi kirja läheb või ei, see muutus ürituse käigus suht ebaoluliseks. Kogu seda üksmeelset rahva- ja autodemassi vaadata oli võimas tunne. Ilm püsis ka täpselt ürituse aja jooksul päikseline, kuigi veel eelmisel päeval lubati paduvihma.
Juba selle 400 autoga oli väga raske ühtlases kolonnis sõita, kuna tekkiv lõõtsaefekt sundis tagumiste autode juhte kogu oma tähelepanu juhtimisele suunama. Nii mõnedki rääkisid hiljem, et selline tunne on, nagu oleks järjest sadu km-e maha sõitnud ja et eessõitnud auto taguots jääb surmani meelde. 
 
Loomulikult oleks kõik imelihtne olnud, kui roolis oleks olnud sünkroonis liikuvad kaskadöörid, kuid paraku oli kohale tulnud mõlemast soost väga erinevas vanuses juhte erineva silmamõõdu, reaktsiooni ja muude parameetritega. Kõike seda arvestades sujus kõik vägagi hästi, ette ei tulnud ühtki plekimõlkimist.