Eesti BMW Klubi

diislid tds ja d-l on numbrid suuremad, millest see tuleneb?

tanel25 kirjutas:diislid tds ja d-l on numbrid suuremad, millest see tuleneb?

Sellest, et on diisel. Diislil juba põhimõtteliselt suurem väändemoment.

kui siis panna 525tds(Nm260) ja 325 kõrvuti,siis diisel peaks kiirenduses ära lüpsma(ainult palju keremassi vahe mõjutab)

tanel25 kirjutas:kui siis panna 525tds(Nm260) ja 325 kõrvuti,siis diisel peaks kiirenduses ära lüpsma(ainult palju keremassi vahe mõjutab)

Kiirendamiseks on vaja kilovatte.

priitv8 kirjutas:

tanel25 kirjutas:kui siis panna 525tds(Nm260) ja 325 kõrvuti,siis diisel peaks kiirenduses ära lüpsma(ainult palju keremassi vahe mõjutab)

Kiirendamiseks on vaja kilovatte.

http://foorum.bmw-club.ee/viewtopic.php?t=41565
siin teemas väidetakse vastupidist

tanel25 kirjutas:http://foorum.bmw-club.ee/viewtopic.php?t=41565
siin teemas väidetakse vastupidist

Nad lihtsalt ei tea.
Loe see läbi, siis saad aru.
http://vettenet.org/torquehp.html
eesti keeles ka:
http://www.tqhq.ee/dir.php?id=30

tanel25 kirjutas:kui siis panna 525tds(Nm260) ja 325 kõrvuti,siis diisel peaks kiirenduses ära lüpsma(ainult palju keremassi vahe mõjutab)

võta nüüd kw jaga massiga saad palju kw ühele kg on ja siis vaata vahet saad vist ise ka siis võimalusest et diisel võidab aru....

Kõige kiirem on selline auto, mille mootoril on kõige rohkem pöördemomenti selles pööretevahemikus, milles teda peamiselt kasutatakse.

miks diislil on rohkem väänet... aga sellepärast, et diisli energia väärtus on suurem kui bensiinil... kui bensiini mootor kasutab bensiinist kuni 30% auto edasi liigutamiseks ja ylejäänud läheb soojuseks siis diisli kytteväärtus on kuni 55%

ainult nm ei liiguta autot vaja siiski ka kw samas ainult kw ei liiguta ka autot... väga hea näide on ülikerge hoorattaga autod... et kohalt ära saada tuleb pöördeid kõrgel hoida... kw võib palju olla aga nm jääb puudu

samas disla... sa ei pea kaasipedaali vajutamagi, lased siduri lahti ja auto liigub ilma et hakkaks välja surema... ja seda alla 800rpm juures... nm on suur... kohalt läheb probleemideta ära aga kiirendamiseks jääb puudu.


see jutt kõik on minu arvamus ja arusaamine asjast ja ei pretendeeri mitte mingisugusele tõele... kui te teate paremat tõde, siis kirjutage aga siia ja pange ka allikas siia

Asja iva on selles

Kasulikum on sama pöördemomenti arendada kõrgematel kui madalamatel pööretel, kuna siis saab ära kasutada ülekandeid.

Seega, mida rohkem väänet, seda parem tunne on sõita. Mida kõrgematel pööretel see vääne tehakse, seda rohkem kilovatte ongi saadud. Simple as that.

Kuno kirjutas:Kui aurumasin nüüd autole panna, kas siis kiirendab, ?

Masina väljundvõll oma maks. väände pööreteni kiirendab ruttu.

Understanding Acceleration

As you read this article, it should become obvious that what makes a car accelerate is simply how much torque you can apply to the rear axle versus the vehicle weight. The terms "hp/weight ratios" and "hp/liter" may be part of the hype in selling cars and engines but they have very little meaning. We'll discuss hp later but for now, let's focus on torque.

http://www.metricmechanic.com/catalog/U ... rmance.php

http://www.metricmechanic.com/catalog/U ... epower.php

http://www.metricmechanic.com/catalog/U ... Torque.php

http://www.metricmechanic.com/catalog/U ... que-HP.php

Ma arvan, et need mootoriehitajad teavad, mida oma artiklites räägivad.

http://vettenet.org/torquehp.html - siit leidsin sellise lause: Any given car, in any given gear, will accelerate at a rate that *exactly* matches its torque curve. Another way of saying this is that a car will accelerate hardest at its torque peak in any given gear, and will not accelerate as hard below that peak, or above it. Torque is the only thing that a driver feels, and horsepower is just sort of an esoteric measurement in that context.

Kiirendab kõige paremini auto, mis kasutab kiirendamisel mootori momendikurvi tippu kõige paremini ära käikude ja diffriga. KW müüb autosid, moment võidab rallisid.

Ära arva, et ma valemitest midagi ei tea, kuid sa ise ei pannud tähele, et arvu P [võimsus] arvutamiseks on vaja teada mootori momenti ja pöördeid. Moment pole suhtest P/m kuhugile kadunud, ta on arv P sees.

P [võimsus, kW] = (moment [Nm] x 2 x Pi [3,14..] x mootori pöörded minutis) / 60000

Auto kiirendamisel on mootori moment väga tähtis, mootori momendi kurvi sa tunnedki, kui vajutad gaasi ja auto kiirendab. Madalate pöörete juures on mootoril moment madal, st auto ei kiirenda nii hästi. Momendikurvi tipus on moment maksimaalne ja kiirendus maksimaalne. Peale momendikurvi tippu on jälle moment madalam ja auto ei kiirenda nii hästi kui momendikurvi tipus. Auto kiirendamine on üks ühele võrdne momendi kurviga.

Sellised oletused, nagu ma tunnetan Narva turbiini momenti ja ma ei saa hästi aru, et kiirendamise tulemus on kiirus, on üleliigsed. Palun, vähem oletusi ja rohkem fakte.

Kuno kirjutas:Kui kiirelt seda tööd tehakse ehk jälle kiirendatakse, see sõltub otseselt võimsusest. Kõik on paigas Newtoni ja energia jäävuste seadustega. Kui meil oleks ülekandes variaatorkast, mis hoiaks mootorit liikumahakkamisel haardetegurist määratud max võimsusel ja kui haardeteguris tekib varu, siis mootori väliskarakteristiku max võimsuel, saame kiirenduse maksimaalse.

Täiesti nõus.

Enda avaldise ma SI-süsteemsest kujust tuletasin, kuna SI-süsteemse avaldise puhul on võimsus vattides [W] ja pöörded sekundis. Aga igapäevaselt räägitakse ikka võimsusest kilovattides [kW] ja mootori pööretest minutis. SI-süsteemis olevate ühikutega valem:

P = 2Pi*T*n

P - võimsus [W]
T - moment [Nm]
n - pöörded sekundis
Pi - 3,14159265...

Kui tahame, et avaldises oleks võimsus kW, siis jagame paremat poolt 1000-ga. Ja tahame, et avaldises oleks pöörded minutis, siis jagame paremat poolt 60-ga. Kokku peame paremat poolt jagama 60*1000=60000

P = (2Pi*T*n) / 60000

Seda saab veel taandada. Igapäeva kasutamiseks sobiv valem:

P = (Pi*T*n) / 30000

P - võimsus [kW]
T - moment [Nm]
n - pöörded minutis
Pi - 3,14159265...

Kuno kirjutas:Kuid siin pole moment väärtus omaette, vaid ainult 1 parameeter teise, pöörete, kõrval.

Uurides natuke seda valemit, selgub, et ainult moment on mittelineaarselt muutuv väärtus teiste konstantide ja lineaarselt muutuva pöörete kõrval. Sellest selgub, et võimsuse ja kiirenduse kasv sõltub otseselt momendist. Momenti mõõdetakse ka dünamomeetri peal ja võimsuse arvutab arvuti kasutades eespool olevat valemit. Igapäevaliikluses tunneb iga autoga sõitev isik oma tagumikudünoga seda mootori momenti. Ja mitte keegi ei arvuta võimsust samal ajal vaadates tahhomeetri pealt pöördeid, aga kõik tunnevad seda mootori momenti, mis neid istmesse surub.

MOTT.

Ja siin ei olegi rohkem millegi üle vaielda.

Puänt selles ongi, et momenti tunneb tagumikuga, võimsust aga stopperiga.
Samamoodi on huvitav teada, et F1 mootori ~1000HJ võimsuse juures on moment:
T = (30000*735kW)/(20000rpm*Pi) ~= 351Nm.
Momendi teooria järgi peaks see mootor autot kiirendama u. võrdväärselt M57D25 mootoriga (120kW, 350Nm). Mida ta aga ilmselt ei tee mitte.
Sest see võimsus on võimalik muuta momendiks vedavatel ratastel tänu ülekannetele.
Moment kui selline ei kirjelda ju kuidagi võimet teha tööd ühes ajaühikus.

Tõestada oli vaja seda, et sisepõlemismootori võimsus peitub pööretes. Loomulikult on kasuks, kui mootor sealjuures palju momenti arendab, aga def. järgi saamegi siit suurema võimsuse.