Eesti BMW Klubi

Kuulaks soovitusi. Ees praegu all Zimmermanni kettad. Ja on kõveraks löönud. E39 l kunagi sama probleem aga Zimermanni ketastega sai mure murtud. Mis jama selle F11 g on, et kettad kõveraks tõmbab? Ja ei ole just kõige odavam kräpp all. Oskab keegi nõu anda, millise firma omad sirgeks jääksid?

Originaalid.

seawolf kirjutas: ↑09.09.2023 16:46 32 Kuulaks soovitusi. Ees praegu all Zimmermanni kettad. Ja on kõveraks löönud. E39 l kunagi sama probleem aga Zimermanni ketastega sai mure murtud. Mis jama selle F11 g on, et kettad kõveraks tõmbab? Ja ei ole just kõige odavam kräpp all. Oskab keegi nõu anda, millise firma omad sirgeks jääksid?

Textar ja pole probleeme olnud.

Panin oma f10 le ATE kaheosalised kettad ja ei olnud ka probleemi, ega BMW ise ka kettaid ei tooda!

Viskumise määramiseks tuleb kettad rummu külge kinni poltida ja enne seda pindade vahelt rooste likvideerida.

Otsi kasutaja Ilves teema selle kohta üles ja loe,ta enamuse vist läbi proovinud ja lõpuks originaalid alla pannud.

Ilves tuli piduriketaste lõhna peale kohale

Ma olen kogu menüü kaheosalistest nö preemium-ketastest läbi käinud (ATE, Brembo, Textar ja Zimmermann) ja kõik hakkasid vibrama. Avaldumiseks kulus tavaliselt 5000-10000km. Nii töökoda kui BMW esindus kommenteerisid, et viimastel aastatel ongi varasemalt korralike B tootjate kvaliteet selgelt alla käinud ja vibraga probleemid üsna sagedased. Eriti suurema diameetri/tööpinnaga ketaste osas.

Mul on all samad kettad ees, mis 6. ja 7. seerial, suht mõnna suurusega.

http://bmwfans.info/parts-catalog/34116785669

Zimmeritega oli viimane jant ja siis otsustasin OEMi peale minna. Ausalt öeldes oli üks karbist võetud OEM ketas ka külmalt üsna tolerantsi piiri lähedal, serv viskas 0.05mm. Kuni meie maanteekiirusteni s.t. 110 on OK ja mingit vibra pole. Kohtades kus on lubatud kiirelt sõita, aga hakkab vibra ikkagi avalduma. Ehk ka OEM pole roosamanna. Aga kuna ei ostnud esindusest siis ei hakka jändama. Edaspidi teen vähemalt esisilla kettad-klotsi esinduses nad tegid piisavalt hea hinna juppidele, et pole mingit põhjust B osade peale minna. Ja siis ei ole loodetavasti garantiiga mingit keberniiti.



PS, bemmil on oma pidurivabrik Berliinis olemas. Toodavad aastas 1.5 miljoni autojagu kettaid.

https://www.bmwgroup-werke.com/berlin/e ... eiben.html

Bemmil on ketaste kuivatamise rezhiim, see tuleks maha kirjutada, siis ei nühi kettaid pidevalt.

Ketaste kuivatamine on saatanast, eriti kui nad vibravad. Vihmas sõites täiesti siledal maanteel pidin end segi mõtlema, miks parem esiratas täiesti sirgel maanteel regulaarselt ca 1-2 minuti järel lolliks läheb ja hullult vibrama hakkab? Siis tuli meelde ketaste kuivatamise "fantastiline" innovatsioon.

Lasin maha kirjutada.

LEDBeam kirjutas: ↑13.09.2023 22:44 19 Bemmil on ketaste kuivatamise rezhiim, see tuleks maha kirjutada, siis ei nühi kettaid pidevalt.

Loll küsimus, aga mis info järgi see ketaste kuivatus toimub? Ehk siis kas kontrollitakse reaalselt ketaste olukorda või lihtsalt vihma või mõne muu anduri järgi tehakse seda?

Vihmasensor, mingit muud adekvaatset infot auto vihma kohta ei kogu. Kuskil foorumites räägiti ka sellest kui kojamehed töötavad, siis kuivatatakse. Aga see tundub BS, sest kojamehed võib loll kasutaja ka kuiva ilmaga tööle jätta.

BMW USA siin entusiastlikult seletab. Kuigi mul ajab kergelt öökima kui seda reklaamitakse nagu: "Drastically improve active safety."

Ebareaalne piix on b osa kettad.
5-10000km ja kōverad. Kogemus 20+ autoga.
Bmw, mercedes ja audi söövad kettaidZ tavalised autod ei söö. Nagu öeldi siis materjalid on nii sitad ketastel

Mulle öeldi vehost sama et b osa kettad on juba eos nii øhikesed ja sita materjaliga

Siin on USA NHTSA lehelt miski 2019 BMW TIS vibreerivate ketaste diagnoosiks. Plokkseemilt lk 6-7 võib lugeda, et max ketta runout on 0.07mm ja rummul max 0.025mm.

https://static.nhtsa.gov/odi/tsbs/2018/ ... 4-9999.pdf

Mu arust OEM kettale max 0.07mm lubada on juba kergelt küsitav, eriti suurema diameetri ja tööpinnaga ketaste puhul kus joonkiirused ketta ääres on suuremad kui väiksemate ketastega. Üks mu praegune uus OEM esiketas oli ka 0.05mm ja sellest piisab, et kergeid jamasid korraldada.

Nojah, eks vanasti oli muru ikka rohelisem

Eks ei tea ju ka kuidas transporditakse neid kettaid. Kui neid karpe loobitakse siis pole ka ime
Aga jah eks kvaliteet igal asjal kehva tanapaeval

Ma pole testinud, mis kettaga juhtub kui teda karbis visata, aga ei usu, et B tooteid loobitakse oluliselt rohkem kui OEM-i

Tänu pekkiläinud B "preemium" ketaste kvaliteedile hakkavad varsti paigaldavad töökojad nende paigaldamisest keelduma kuna töökoda peab 2 aasta jooksul pretensioonidega tegelema. Ehk siis "too oma varuosa ise kaasa" teenindus. Ja ma saan nendest töökodadest täiesti aru.

Jättes kõrvale f seeria, siis on probleemid ka g seeria ketastega. Garantii uuel autol oli vist 20 000km ketastel. Viimasel kuul enda käest käinud 3 tk esinduses tegemisel. Isegi kui viskamine olnud normi piires ja kettad vahetatud, siis probleem lahenenud.

Kas äkki mingi pesuteema ei või seda tekitada sõidust tulles? Tehasekettad veidi teise seguga ja taluvad temp muutusi paremini?

Mul on tunne, et probleem on üldises tootmistsükli kiiruses, konkurentsis ja kvaliteedikontrollis. Kõike kiirelt, rohkem ja võimalikult odava hinnaga - nii OEM kui endiste korralike B tootjate poolt sest nö "Hiinakaid" on liiga palju turul. Lisada siia laiemad tolerantsid või nõrk kvaliteedikontroll ja tulemus ongi käes. Ma ei usu, et materjali kvaliteet niivõrd palju rolli mängib omahinnas, et see faktor on. Pigem varem visati tootja poolt rohkem kettaid prügikasti kui täna ja loodetakse, et äkki nüüd läheb õnneks. Automargid pole siin väga olulised. Sakslaste E-F segmendi automargid ehk siis "Executive/Luxury class" on suurte ketastega, millega bahnil 200+ kuuma antakse ja kus jamad pidurdusel avalduvad. Prantslastel on üldiselt väiksemad kettad ja nendega sõidetakse lihtsalt aeglasemalt või vähem agressiivsemalt.

350+mm diameetriga kettaid on toodetud 50+ aastat, aga seda jama, mis on tekkinud just viimastel aastatel vibreerivate ketastega pole varem nii massiliselt avaldunud.

Lõpptulemus on see, et tarbijatel on kopp ees ja kliendisuhted pannakse tõsise surve alla. Kas siis kliendi-edasimüüja vahel või edasimüüja-maaletooja/tootja vahel. Eratarbijana on meil palju kaitsvaid õiguseid ja hoobasid läbi Tarbijakaitse, aga nagu ma enda kogemusega nägin siis see ei anna alati kiiret lahendust kui probleemne toode vajab tagastamist.

Mul on nüüd all 3000km sõitnud 348mm kaheosalised OEM esikettad, mis karbist võttes ääres viskasid 0.05mm. Ja see on juba väga piiripeal parimate praktikatega. Ning tulemus on käes - kuni 110 km/h pole mingeid probleeme, aga kui autobahni kiiruste peale minna siis on mõõdukas vibra olemas.

Soovitus kõigile tulevikuks on see, et pane kettad alla seal kus sulle antakse "no-bullshit" garantii kui kettad viskama hakkavad. Niipalju kui BMW esindustega olen rääkinud siis paremat kohta pole selleks võtta.

Mul on nüüd all 3000km sõitnud 348mm kaheosalised OEM esikettad, mis karbist võttes ääres viskasid 0.05mm. Ja see on juba väga piiripeal parimate praktikatega. Ning tulemus on käes - kuni 110 km/h pole mingeid probleeme, aga kui autobahni kiiruste peale minna siis on mõõdukas vibra olemas.

Paksuse kõikumine määrab rohkem. Lisaks viskumisele tuleb seda esmalt kontrollida.
Lahendus on ka selline: http://www.abcauto.ee/teenused/piduriketaste_treimine
Aitab eriti rooste läinud pindade puhul.

Veel parem lahendus on treida ketast koos rummuga auto küljes.

Tänud ABC auto viite eest aga:

"Maksimaalne piduriketta läbimõõt mida saame treida on 330mm". Mu auto ketas on 348mm.

Samas kui tõesti kusagil leidub treimisfirma, mis suudab 0.05mm viskamist usaldusväärselt maha võtta siis võin heameelega katsetada. Kaotada pole midagi.


See NHTSA lehel olev BMW TIS ketaste kohta annab neli tolerantsi:

1) Disc runout max 0.070mm (eeldatavasti siis välimisel poolel)
2) Disc thickness variation max 0.030mm (vähem kui pool välimisest runoutist)
3) Disc hub runout max 0.030mm
4) Wheel bearing runout max 0.025mm

Kas eeldus on see, et ujuv sadul suudab kompenseerida ca 2x paremini disc runouti kui thickness variationit?

Kas on võimalik, et 1) on =0.070mm aga samal ajal 2) on <0.030mm? Ehk siis ketas on muidu täiesti ideaalselt ühepaksune, aga lihtsalt laperdab maakeeli?

Ja kui 1)=0.000mm aga 2)>=0.030mm ehk siis ketta parem serv on täiesti sirge, aga vasak serv laperdab üle 0.030mm?

Mul hakkab vaikselt juhe kokku minema...

Ilves, kui sul need OEM kettad ka juba vibravad, mine vaheta siis garantiiga need ringi, mida sa treid seal!

Mul olid samad 348mm kettad, originaalid olid all, hui teab palju sõitnud, aga suht miinimumi kulunud juba, ei värisenud 50, 100 ega 150 pealt.

Vahetasin ära kogu seti samade juppide vastu, sõitsin vist lähes 100k enne kui müüsin, ei hakanud need ka vibreerima.

Hetkel on teisel margil 345mm üheosalised originaalid, pole samuti probleemi, nende puhul sh väitis automargile keskendunud töökoda, et panevad hommikust õhtuni ATE kettaid ja kellelgi pole siiani probleeme olnud.

Kahjuks on need ostetud ettevõttest, kellega garantiiteemade lahendamine nõuab liigselt energiat.

Jan320 kirjutas: ↑16.09.2023 08:04 43 Ilves, kui sul need OEM kettad ka juba vibravad, mine vaheta siis garantiiga need ringi, mida sa treid seal!

Jah, ATEd olid paar aastat tagasi ainukesed asjalikud B kettad.

Ketas käitub külmalt ja kuumalt täiesti erinevalt, BMW näeb ka ette ketta testimist proovisõidul nii külmalt kui kuumalt.

Ma®tin kirjutas: ↑16.09.2023 10:31 03 Mul olid samad 348mm kettad, originaalid olid all, hui teab palju sõitnud, aga suht miinimumi kulunud juba, ei värisenud 50, 100 ega 150 pealt.

Vahetasin ära kogu seti samade juppide vastu, sõitsin vist lähes 100k enne kui müüsin, ei hakanud need ka vibreerima.

Hetkel on teisel margil 345mm üheosalised originaalid, pole samuti probleemi, nende puhul sh väitis automargile keskendunud töökoda, et panevad hommikust õhtuni ATE kettaid ja kellelgi pole siiani probleeme olnud.

Pole vast põhjust arvata, et Sa ainuke oled, kes oma BMW-tüüpi pereautoga kõrvalteedel argessiivsemat sõidustiili harrastab ja kettad soojaks saab

Kõik toimub täiesti ohutult LE piires ja liiklusolusid adekvaatselt hinnates

Kusjuures, ainsad kettad mis pole mingil kujul mul vibranud olid need mis Saksast tulles auto all olid. Aga see oli ka 7 aastat tagasi kui muru veel rohelisem oli.

Kui juhe hakkab kokku minema, tuleb võtta jõukohasem ülesanne.
Masinaehituses nagunii absoluutset täpsust pole, mida täpsemalt teha, seda kõrgem on hind.
Silladetailid koormusel all ka nagunii deformeeruvad, julgen väita, et ketta ülemine serv võib liikuda mm kandis.
Selles mõttes mingit paari sajandikkku viskumisel taga ajada ei tundu kohane.
Probleem võib olla muus. Tehas pidanuks selle süvaanalüüsiga tegelema. Nii palju kui mina olen TIS-ist pidurihäirete osas näinud, on tegu olnud vilistamiste, kolksumiste jms-ga. Ketaste võnkumaminekust on hoitud eemale- ju on raske oma jama tunnistada. KÕIK vead saavad alguse projekteerijate töölaualt (tänapäeval: arvutist). Näiteks silladetailide võnkumaminek, pidurdamisel mingi läbipainde suurenemise tõttu pidurdusjõu automaatne suurenemine (nö positiivne tagasiside) jms.

Kuid sulle (hr Ilves) soovitus: väldi ekstreempidurdusi, pidurda pgem õrnalt ja see bemu saast lihvib end ise mingi ajaga paika. Ka see on tehase poolt tegelikult nii mõeldud, et toimub ketaste paikalihvimine. Mitte ainult klotsi tööpinna osas, vaid ka kettameterjali osas.
Lisaks võimalikud probleemid tagapiduritega pidurdades võivad anda tuntava võnkumise esipidurites. Süsteem on tegelikult ühine. Võib olla tagaketaste ülemäärane paksuse kõikumine andeka käsipiduri tõttu, kus soolamärjad klotsid vajutatakse ketastesse. Ehk kui juba piduritega sellise kaebuse osas tegeleda, siis kõik 4 korraga. Või treida tagakettad üle.
Vahetada esisllla diagonaalvarraste puksid jms.

Ekstreempidurdusteks on seda raske nimetada mida ma olen teinud. 5-6 väikeste vahedega 80-90% pidurdust ca 100 pealt ei ole ekstreemne. Tagapidurite vibra kandumisega olen kursis ja see pole teema.

Ma näen kuidas ketaste peal see materjalikiht on korduvalt vahetunud viimase 3000km jooksul, mingit saasta seal pole ammu.

Led, sul on palju teadmisi autojuppide ehituse ja tehnoloogiate kohta. Oskad sa seletada, mis krt on toimunud piduriketaste tootmises ja miks on viimasel ajal niipalju kvaliteediprobleeme? Kaheosaliste ventileeritud ketaste tootmine pole mingi innovaatiline asi, neid on juba aastakümneid tehtud. Autol on kordades keerukamaid ja peenemate tolerantsidega juppe.

Selline tunne nagu oleks peldikupaberi asemel liivapaberit ostnud...pealtnäha lihtne toode, aga on nüanss