Kas keegi teab Stalker tüüpi kiirusemõõtja tööpõhimõtet?
Kas sellega tehakse ka foto kiirust mõõdetavast autost?
Ning kui tihti ja mis olukordades võib see aparaat eksida?
Stalker tüüpi kiirusemõõtja
Stalker tüüpi kiirusemõõtja
530d/E39/142kW/2000a
!Stalkeri tööpõhimõte:
Lihtsalt seletatuna toimib see nii, et radarkiirusemõõturi kiiratud elektromagnetlaine peegeldumisel liikuvalt objektil muutub laine võnkesagedus võrdeliselt objekti kiirusega. Kiirus mõõdik võrdleb väljasaadetud ja peegeldunud laineid omavahel ning arvutabki nende erinevuse põhjal peegli kiiruse. Nii on see juhul, kui kiirusemõõtur ise seisab paigal. Liikuvas reiimis on tulemuseks mõõturi ja objekti omavaheline kiiruste erinevus. Mõõdetava sõiduki tegeliku kiiruse määramiseks peab võtma arvesse ka politseiauto kiiruse. Sedagi saab mõõta radari abil. Nimelt on tee ääres seisva puu või maja kiirus auto suhtes sama, mis auto kiirus maapinna suhtes. Nii mõõdabki radar liikuvas reiimis vaheldumisi erinevat kiirust- huvipakkuva sõiduki ja politseiauto kiiruste vahet ning teeäärsete põõsaste ( kivide, puude , majade) kiirust. Neid omavahel liites ( või lahutades) arvutabki seade jälgitava auto tegeliku kiiruse. Radarkiirusmõõturite omapäraks on lainete lai levipiirkond. See tähendab, et vähegi tihedama liikluse korral võib mõõtepiirkonda jääda mitmeid autosid. Mitme tagasipeegeldunud signaali mõõtmisel kuvatakse seadme displeil tavaliselt kiirema auto kiirus. Oma osa mängib ka peegelduse tugevus- kiireima asemel võib seade teatud tingimustel näidata ka suurima auto kiirust. Radarit kasutava politseiniku osaks jääb visuaalselt määrata, millise auto kiirust siis tegelikult mõõdeti. Kohati võib see osutuda üsnagi raskeks, arvestades, et radar võib mõõta auto kiiruse soodsatel tingimustel rohkem kui kahe km kauguselt. Mõõdetavaobjekti subjektiivses kindlaksmääramises peitubki radarseadme suurim puudus, mille tõttu ka palju trahve protestitakse.
Stalkeritest kasutatakse Eestis kolme erinevat modifikatsiooni. Stalker STA on mõeldud mõõtmiseks ainult statsionaarses reiimis. Stalker ATR võimaldab lisaks mõõta ka liikuvast autost. Need kaks radarit on välimuselt identsed, ainsaks erinevuseks märgistus küljeliistul. Eesti liikluspolitseil on ka neli uuemat Stalker Dualit, mis erinevalt eelmisest kahest kaasaskantavast variandist on installeeritud püsivalt (eravärvides) politseiautodesse. Stalker Duali eripäraks on kaks antenni, mis võimaldavad mõõta nii taga-, kui eessõitjate kiirusi.
Mõnikord pole kiirust ületanud autojuht kiirusemõõturi näiduga nõus. Kui tegu pole lihtsalt põhimõttelise vaidlemissooviga karistuse kergendamise eesmärgil, siis taskuks teha selgeks mõned asjaolud, mis võiksid erimeelsuse põhjuseks olla. Auto spidomeeter on oluliselt ebatäpsem mõõtevahend, kui politsei kiirusemõõturid. Vastab küll tõele, et enamiku ( mitte kõigi) uute autode spidomeetrid näitavad tegelikust paar kilomeetrit tunnis suuremat kiirust, kuid aja jooksul võib see suhe muutuda ka vastupidiseks. Näiteks võivad auto kummide kulumine ja rõhk mõjutada spidomeetri näitu paari protsendi ulatuses, teise mõõduga kummid, või veljed veelgi rohkem, näiteks kümmekond protsenti.
Järgmiseks räägiks kiirusemõõturi ebatäpsuse üle. Stalkeri kasutusjuhend annab mõõtemääramatuse ebatäpsuse piirväärtuseks +/-1 km/h, statsionaarses ja liikuvas reiimis +/- 2 km/ h. Mõõteolukorras määramatuse piirväärtusi +/- 5 km/ kiirusel alla 100 km/h ja +/-7 km/h kiirusel üle 100 km/h. Need piirid on arvutatud kõige halvemaid võimalikke mõõtmistingimusi arvesse võttes ja lahutatakse kiirusemõõturi näidust. Eeldades, et kiirusemõõtur on regulaarselt kontrollitud (taadeldud) ja et seda kasutatakse õigesti, peaks mõõdetud kiirus 99,7% tõenäosusega jääma mõõtemääramatuse piiridesse ka halvimate tingimuste korral. Praktikas on kiirusemõõturi näidu usaldusväärsus veelgi suurem, arvestades, et enamik mõõtmisi tehakse ilusa ilmaga, selge nähtavusega ja statsionaarses reiimis. Kokkuvõttes ei ole alusta arvata, et kiirusemõõtur valetaks Vot nii .. loodan, et asi sai nüüd natuke selgemaks
Lihtsalt seletatuna toimib see nii, et radarkiirusemõõturi kiiratud elektromagnetlaine peegeldumisel liikuvalt objektil muutub laine võnkesagedus võrdeliselt objekti kiirusega. Kiirus mõõdik võrdleb väljasaadetud ja peegeldunud laineid omavahel ning arvutabki nende erinevuse põhjal peegli kiiruse. Nii on see juhul, kui kiirusemõõtur ise seisab paigal. Liikuvas reiimis on tulemuseks mõõturi ja objekti omavaheline kiiruste erinevus. Mõõdetava sõiduki tegeliku kiiruse määramiseks peab võtma arvesse ka politseiauto kiiruse. Sedagi saab mõõta radari abil. Nimelt on tee ääres seisva puu või maja kiirus auto suhtes sama, mis auto kiirus maapinna suhtes. Nii mõõdabki radar liikuvas reiimis vaheldumisi erinevat kiirust- huvipakkuva sõiduki ja politseiauto kiiruste vahet ning teeäärsete põõsaste ( kivide, puude , majade) kiirust. Neid omavahel liites ( või lahutades) arvutabki seade jälgitava auto tegeliku kiiruse. Radarkiirusmõõturite omapäraks on lainete lai levipiirkond. See tähendab, et vähegi tihedama liikluse korral võib mõõtepiirkonda jääda mitmeid autosid. Mitme tagasipeegeldunud signaali mõõtmisel kuvatakse seadme displeil tavaliselt kiirema auto kiirus. Oma osa mängib ka peegelduse tugevus- kiireima asemel võib seade teatud tingimustel näidata ka suurima auto kiirust. Radarit kasutava politseiniku osaks jääb visuaalselt määrata, millise auto kiirust siis tegelikult mõõdeti. Kohati võib see osutuda üsnagi raskeks, arvestades, et radar võib mõõta auto kiiruse soodsatel tingimustel rohkem kui kahe km kauguselt. Mõõdetavaobjekti subjektiivses kindlaksmääramises peitubki radarseadme suurim puudus, mille tõttu ka palju trahve protestitakse.
Stalkeritest kasutatakse Eestis kolme erinevat modifikatsiooni. Stalker STA on mõeldud mõõtmiseks ainult statsionaarses reiimis. Stalker ATR võimaldab lisaks mõõta ka liikuvast autost. Need kaks radarit on välimuselt identsed, ainsaks erinevuseks märgistus küljeliistul. Eesti liikluspolitseil on ka neli uuemat Stalker Dualit, mis erinevalt eelmisest kahest kaasaskantavast variandist on installeeritud püsivalt (eravärvides) politseiautodesse. Stalker Duali eripäraks on kaks antenni, mis võimaldavad mõõta nii taga-, kui eessõitjate kiirusi.
Mõnikord pole kiirust ületanud autojuht kiirusemõõturi näiduga nõus. Kui tegu pole lihtsalt põhimõttelise vaidlemissooviga karistuse kergendamise eesmärgil, siis taskuks teha selgeks mõned asjaolud, mis võiksid erimeelsuse põhjuseks olla. Auto spidomeeter on oluliselt ebatäpsem mõõtevahend, kui politsei kiirusemõõturid. Vastab küll tõele, et enamiku ( mitte kõigi) uute autode spidomeetrid näitavad tegelikust paar kilomeetrit tunnis suuremat kiirust, kuid aja jooksul võib see suhe muutuda ka vastupidiseks. Näiteks võivad auto kummide kulumine ja rõhk mõjutada spidomeetri näitu paari protsendi ulatuses, teise mõõduga kummid, või veljed veelgi rohkem, näiteks kümmekond protsenti.
Järgmiseks räägiks kiirusemõõturi ebatäpsuse üle. Stalkeri kasutusjuhend annab mõõtemääramatuse ebatäpsuse piirväärtuseks +/-1 km/h, statsionaarses ja liikuvas reiimis +/- 2 km/ h. Mõõteolukorras määramatuse piirväärtusi +/- 5 km/ kiirusel alla 100 km/h ja +/-7 km/h kiirusel üle 100 km/h. Need piirid on arvutatud kõige halvemaid võimalikke mõõtmistingimusi arvesse võttes ja lahutatakse kiirusemõõturi näidust. Eeldades, et kiirusemõõtur on regulaarselt kontrollitud (taadeldud) ja et seda kasutatakse õigesti, peaks mõõdetud kiirus 99,7% tõenäosusega jääma mõõtemääramatuse piiridesse ka halvimate tingimuste korral. Praktikas on kiirusemõõturi näidu usaldusväärsus veelgi suurem, arvestades, et enamik mõõtmisi tehakse ilusa ilmaga, selge nähtavusega ja statsionaarses reiimis. Kokkuvõttes ei ole alusta arvata, et kiirusemõõtur valetaks Vot nii .. loodan, et asi sai nüüd natuke selgemaks
Nüüd läks küll natuke kändu...Charly kirjutas:karistusmäärustikus hakkavad trahvid alates 20 kmh üle.
nii et linnas 69kmh radarisse sõites ei tohiks kiirmenetlusega leppida.
Karistatakse ka kuni 20 km kiiruse ületamise eest, ainult see on võrreldes teiste karistustega väike karistus.
Liiklusseaduse väljavõte:
§ 74'22. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine
(1) Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.
(2) Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(3) Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.