Eesti BMW Klubi

Väga positiivne!

Kuigi neid naast vs lamellrehvi teemasid on siin vist päris palju olnud ning see suhe on umbes 50-50, kes on poolt ja vastu.

Hästi panevad "Uuringust selgub ka, et ainult naastrehvide kasutamine võrreldes lamellrehvidega säästaks aastas vaid kaks inimelu."

Davai lammellrehvidele üle, selle tõttu jääme iga aasta ainult kahe inimese võrra vaesemaks.

Aga muidu olen nõus nende arvamusega. Kuna ise ka ikka enamus aja linnas sõidan, siis kiilasjääd on nagu üliharva ja korralik lamell peab tegelikult ikka ägedalt. Naelad on kasulikud muidugi nendele kes peavad metsavaheteed sõitma.

Tere

teadlane kirjutas:"Uuringust selgub ka, et ainult naastrehvide kasutamine võrreldes lamellrehvidega säästaks aastas vaid kaks inimelu."

Siit võib teha ainult ühe loogilise järelduse. Naastrehvidega sõitmine on turvalisem, kui lamellrehvidega.
Ülejäänud on kõik juba matemaatika ning rahandus. Teadupärast on riigil ju välja arvutatud ka "liikluses hukkunud inimese elu hind".

jJanno

No ma usun, et selle lausega on üritatud viidata asjaolule, et naelrehv pole oluliselt ohutum liiklemiseks kui lamell. antud juhul on tegu siiski kõigest tõenäosusega, mitte et kohe nagu naksti hakkab lamellide kastuselevõtust kindlasti 2 inimest rohkem aastas surema.

2 inimest 1,5-st miljonist ei näita suurt riski suurenemist minu arvates.

Olen sõitnud koguaeg lamelliga, lihtsalt tuleb valida sobiv sõidukiirus.

Täis idikad. Maa inimese peale keegi ei mõtle. Tahetakse teha naastu maksu. ikka võetakse raha sealt kus võtta pole.

Lamelliga linnas saab hakkama. Minge lõunaeesti küngastele ja vaadake kaugele jõuate.

Minge proovige sõita näiteks Otepää- kuutsemäe-otepää teed kui on olnud sula ja peale seda külmaks läinud. Eelmine talv oli au sõita seal lamelliga. 20 km 50minutit. sest auto lihtsalt ei saanud ei pidama ega vedama.

Kui rehvid on 5a vanad siis tõesti võib sedasi juhtuda.

Ise olen sõitnud 2 talve u 2-3 vanade Continentali lamellidega kõik eesti otsad läbi ning isegi jäärajal naastudega 4wd'ga sõitjaid edestanud.
No problem.

Neid üliekstreemseid juhtumeid ei ole imo mõtet nüüd kontekstist kah välja tuua. Kui ikka kiilasjää on, ei pea see nael kah s*ttagi.

Selle talve sõitsin näiteks 2a vanade naastrehvidega mille pidamist ei saa võrrelda ka lammelidega. Nagu lehm libedal jääl.

Õnneks lõunanaabrid on sellest varem aru saanud.
Aga ok, ei viitsi rohkem vaielda.

Kas naelad või mitte aga need "meie" teed lagunevad edasi.

Muuseas ma olen näinud parketti, kus päevast päeva stepitakse steppkingadega ja visuaalselt ning ka käega katsudes imestan vastupidavust ja ma ole näinud parketti, kus kontoritooli rataste all paar liivatera on terve parketi ära rikunud.

Naastudega sõitmise keelamise järel paraneks teede olukord

Jajah ... kui naastrehv tekitab löökauke siis olen mina Miki-Hiir.
Kõige rohkem lõhuvad teid siiski ülekaalulised veokid ning see pagana soolatamine.
Ja noh teede olukord ei parane ise midagi - tuleb õppida ka teid ehitama.

Just oli meedias päris hea artikkel selle kohta, kuidas eesti teede remonti ja ehitust rahastatakse. Tegi meele päris mustaks.

Statiskika ja arvutusmeetodid annab alati seada seada vastavalt vajadusele. teades, et karud ka sõidavad jalgratastega siis nende osakaal liiklusõnnetustes on olematu. Kas see tähendab et keelame inimestel sõitmise ja lubame rooli vaid karud?

Kui rääkida teede lõhkumisest siis ka siin valitsevad pigem emotsioonid kui muu. Arutada tasuks ikka, et miks inimesed kasutavad naaste ja nende keelamise järel mis juhtuks. Kas meie teed vene ajal olid korras??? Siis ju naaste praktiliselt ei olnud laiadel masside. Saab ka sellist statistikat teha, et näe vene ajal olid teed kehvemad aga naaste polnud.Nüüd ehk ligi pooled sõidavad naastudega aga suured teed on head.

Ma alati analoogseid asju vaatan selle nurga alt ja erand pole ka see kirjutis.

Indrek_M kirjutas:

Naastudega sõitmise keelamise järel paraneks teede olukord

Jajah ... kui naastrehv tekitab löökauke siis olen mina Miki-Hiir.
Kõige rohkem lõhuvad teid siiski ülekaalulised veokid ning see pagana soolatamine.
Ja noh teede olukord ei parane ise midagi - tuleb õppida ka teid ehitama.

Targutama olete küll kõvad et ülekaalulised masiand ja sool.
Liiv keelati linnavalitsus epoolt ära ning nüüd selle asemel mingi kloriidi jama. Raskekaaluliselt veokid ei saa liikuda sest neid pidevalt kaalutakse.


Kui nii tark oled et tead kuidas teid ehitada ehk siis õpetad.!!!!

Kas siin foorumis on keegi kes on teede ehitusega tegelenud või teadlik midaig sellest.

Mis puutub naastudesse, siis olen juba pikemat aega ainult lamellidega sõitnud ja ausalt öeldes ei ihkagi enam naelu eriti. Ise elan ka maal, ega ikkagi, minu meelest on lamellidel ka omad eelised jne...Ja palju seda päris kiilakat ikka on...

Loen ja imestan...

Oli siin üks pime hetk eelmine talv kus sai sõidetud Seat toledoga 16" velg ja tudjakas nokia lamell peal.
Hommik varajane ja Paldiski maanteel peale Tutermaad vahetult, tuli roolitaga võimlema hakata Samas isikliku autoga millel on Nokia häkipelid(naastud ) all, sellist probleemi ei täheldanud aga tõenäolisem on see vist et ma lihtsalt ei oska sõita
Meie eesti talvised teed ei kannata küll ainult lamellrehve...
Pealinnas saab sõita küll aga kui sa maanteele suundud siis on tihtipeale jama...
Keskpäevaks saadakse teed enam-vähem korda aga kui sa pead ikka hommikul tööle sõitma siis ei ole kallis liivapuistur veel küll kuskile jõudnud...

Tehku teed korda ja siis keelaku ära , olen nõus
Aga ennem hakkab päike tagurpidi käima kui meil teid normaalselt tegema hakatakse

lugedes taolisi teemasid, kinnistub järjest enam arusaamine, et kunagi ei tulda välja lahendusega, mis kõiki või kasvõi enamikke inimesi rahuldaks. inimesed on ikka kiired valitsust, kohalikku omavalitsust või **** teab, keda kiruma, teadmata mingi teema tagamaid.

halvad teed on meil paljude faktorite koosmõju tulemus: ebapiisav rahastus teedeehitusse, Eesti pinnase iseärasused ning ei puudu sealt nimekirjast ka naastrehvid. kes vähegi inseneriõpet saanud, peaks teadma, et seos naastrehvide ning aukude vahel on täiesti olemas, seega kui me kirume, et eestis on kehvad teed, siis olgem õnnelikud kui naastrehvid ära keelatakse. lamellide kasutamine oleks juba esimene samm paremate teede suunas.

Naastud naastudeks aga kui ma vaatan kuidas kuressaare ümber lasevad 30 tonnised liiva ja mulla veokid siis ma üldse ei imesta et teed nii peesses on. Ja suvel kuumaga lähevad suured haagised puitu. Asfaldisse tulevad sügavad rõõpad. Pigem tuleks need ülirasked veokid ära kaotada või siis teha teed, mis sellele vastu peavad.

Milles need naastrehvid süüdi on?
Kui naastrehv teid lõhub, miks siis bussipeatuste taskutes sügavad rööpad on?
Mismoodi naast pigi sulatab (talvel saab auto pigisemaks kui suvel)?

Diana kirjutas:...lamellide kasutamine oleks juba esimene samm paremate teede suunas.

Vaata selles sa eksid. Alustatakse valest otsast. Mina isiklikult toetan lamellide kohustuslikkku kasutuselevõttu. Aga mitte enne, kui pole garanteeritud see, et hommikul 7, kui ma Sakust Tallinna stardin, mul tagurattad mõttetult igal pool ei tühja ei kraabi ja rool normaalselt käes ei püsi. Kusjuures lisaksin veel, et harrastan rahulikku sõidustiili. Eesti talvistes tingimustes ja teede seisundi tõttu ei ole veel võimaliku tagada suurema inimohvrite arv lamellrehvide kasutuselevõtuga.

Diana kirjutas:Kes vähegi inseneriõpet saanud, peaks teadma, et seos naastrehvide ning aukude vahel on täiesti olemas

Võiks mind kah valgustada mis moodi tekivad naastrehvidest löökaugud. Mul paistab, et vähenegi inseneri mõtlemine puudub. Vagudest ja rööbastest saan aru ...

Kokku ei sobi teede soolatamine ja naastrehvid. Märga teekatet kulutab naastrehv üle kümne korra rohkem kui kuiva. Meie teed on talvel enamasti soolamärjad. Naastud murravad teekattest pigitükke lahti ja need kleepuvad autodele.

Minu arvates tuleks loobuda kas naastrehvidest või soolamisest. Naastudest ilmselt ei saa loobuda, sest teed on eri hooldeklassides ja kohati võivad väga jäised olud olla. Küll aga võiks soolamist koomale tõmmata. Eestit peetakse põhjamaaks, aga millegipärast peavad teed talvel olema nagu lõunamaal. Peaks aru saama, et lund ei ole vaja karta. Ei ole vaja hullunult soolata. Massilise soolamisega on loodud juhtidele mulje, et talvel ongi normaalne, et ei ole libe. Aga nii kui teeolud muutuvad, "ootamatu" libedus, siis hakkavad kohe matsud. Kui kogu aeg oleks libe, siis sõidetaks ettevaatlikult.

Minuteada on nt. Rootsis ka naastrehvid lubatud, aga selliseid teid seal küll ei näe.

tanelp kirjutas:

Diana kirjutas:...lamellide kasutamine oleks juba esimene samm paremate teede suunas.

Vaata selles sa eksid. Alustatakse valest otsast. Mina isiklikult toetan lamellide kohustuslikkku kasutuselevõttu. Aga mitte enne, kui pole garanteeritud see, et hommikul 7, kui ma Sakust Tallinna stardin, mul tagurattad mõttetult igal pool ei tühja ei kraabi ja rool normaalselt käes ei püsi. Kusjuures lisaksin veel, et harrastan rahulikku sõidustiili. Eesti talvistes tingimustes ja teede seisundi tõttu ei ole veel võimaliku tagada suurema inimohvrite arv lamellrehvide kasutuselevõtuga.

no see on jällegi teine teema, me rääkisime konkreetselt teekatte olukorrast eelnevalt, mitte libedusest. aga loomulikult on need asjad omavahel seotud ja neid tulekski niiviisi tervikuna käsitleda. nendele teemadele ei ole ju võimalik nii kaootiliselt läheneda, et "vat ma ei taha, et libe oleks, ei taha et teed auklikud oleks, samas ma tahan naeltega kindlasti sõita, sest muidu on libe aga krt, auke ikka ei taha".

priitv8: Rootsis ei saagi kunagi selliseid teid olema, kuna õnnelikud rootslased-soomalsed-norrakad asuvad paraku fennoskandia kilbil, mistõttu ei pea nad kokku puutuma pehmete, savikate, murenevate jne settekivimitega suurte koormustega teede all. neil on kaljupinnas teede all.

Indrek: lühidalt ja lihtsalt - nagu Svenp juba ütles... naelad rebivad teekattest tükikesi välja, lõhkudes niiviisi ilmselt teekatte tugevust. kui juba pisike auk on tekkinud, pole enam palju vaja, et see auk suureks löökauguks kasvaks sama toimingu jätkudes. meil sõidetakse ikka väga kaua aega palja asfalti peal naeltega, mida ei tohiks üldse teha. ja rööpad tekivad ikka koormusest teele ning ikka nendest paganama pehmetest setetest meie teede all. olukorrad, kus tee sisse vajub, tekivad siis kui pinnasevesi talvisel ajal ära jäätub tee all, paisub ning kevadel sulades jätab pinnasess tühimikke, misjärel seal hakkab omakorda kevadine vesi teed rajama ning varsti on korraliku augu teekatte alla uuristanud. külmumispiir on meil kusagil 1,5m juures ja nii paksu teed pole vist eestis veel ehitatud, et see ka meie heiltikus kliimas ning keerulises geoloogilises ruumis püsima jääks.

meie oludes on aga paraku nii palju faktoreid, mis koos töötavad teede lagunemise vastu ning kahjuks on fakt, et naelrehvid on üks tegur nende seas. aga ok, ma hoian nüüd moka maas ning olen vargsi edasi lamellide pooldaja . olen lihtsalt teedeehitusele kohati üsna lähedase eriala inimene, nii, et üritage mind mõista

Selle jutu kokkuvõtteks võiks soovitada vahetada elupaika ja kolida Itaaliasse. Lihtsam oleks keelata autoliiklust kui sellist kuid mitte vaielda ebakompetentsetel inimestel asjadest millest nad mitte midagit ei tea.

Hullem lugu on rikkis autosignalisatsioonidega ja piiksutamisega üldse. Mina keelaks ka lärmavad signad ära.

Veel soovitan minna metsa elama nagu vanad Eestlased tegid. Kus ei ole autosid ega asfalti ei ole ka porbleeme.

IMHO saaks väga eduliselt hakkama ilma soolata kui kasutataks korralikke naelu ja oleks toimiv lumekoristus.
Käisin aastavahetuse paiku Soomes Levi'l ja vähe pilte, kiirused olid kõigil 90-100km/h juures ja mitte mingeid probleeme ei olnud.

sm. pelle kirjutas:IMHO saaks väga eduliselt hakkama ilma soolata kui kasutataks korralikke naelu ja oleks toimiv lumekoristus.
Käisin aastavahetuse paiku Soomes Levi'l ja vähe pilte, kiirused olid kõigil 90-100km/h juures ja mitte mingeid probleeme ei olnud.

Selliste teede peale paneb keskmine eestlane ju kohe kisama.

Diana kirjutas:priitv8: Rootsis ei saagi kunagi selliseid teid olema, kuna õnnelikud rootslased-soomalsed-norrakad asuvad paraku fennoskandia kilbil, mistõttu ei pea nad kokku puutuma pehmete, savikate, murenevate jne settekivimitega suurte koormustega teede all. neil on kaljupinnas teede all.

Ilmselt mitte igal pool, sest olen ise bussi aknast näinud, kuidas tee aluspõhja tehti. Ja seda valati raudbetoonist! St. tee sisse läks ka terasvõrk.
See on ju siililegi selge, et selle rahaga, mis Rootis kulub 1km tee ehitamiseks, saab Hispaanias ehitada 10km. Aga Eestis ei ole Hispaania kliimatingimusi.

Tere. Ütleks kah paar sõna... Lamellide koha pealt niipalju, et kui panna sama juht kiilakal sõitma lamelli ja naastuga sama autoga, siis tulemus on alati naastrehvi kasuks. Kes väidab vastupidist??? Ma ütlen oma tagasihoidlikust kogemusest, et kardan sõita pinnasteel kui on sula( loe: autol nael, mul aga M+S kumm all ), sest selle kummiga EI OLE lihtsalt pidamist olemas ja kui see pole veel piisav, siis kui paljud teist on sõitnud pinnasteel, kus on kumerpind-jääkate-vesi peal??? Proovige palun oma lamellidega seda ja ma loodan, et lõpetate kraavis ning elu lõpuni räägite kuidas OLEKS võinud NAELAD ALL olla. Ma arvan, et kummivalik võiks olla vaba igale autojuhile ja kui ikka inimene hommikul peab minema üle kiilaka ja ma ei tea mille veel, siis on ju loogiline, et ta ei otsusta lamelli kasuks. Kel on variant palun ostke lamell, kel mitte ja samamoodi tarvis liikuda, ostku nael..... Ja minu mäletamist mööda ei teinud samal jäärajal olles 530i minu 520i vastu midagi ära( 160 KW vs. 95 KW ), seepärast ma arvan, et nael oli - on - ja - jääb jääraja armastaja valikuks!
No hard fellings, but keep our freedom of choice!!!

sokkmiis kirjutas:seepärast ma arvan, et nael oli - on - ja - jääb jääraja armastaja valikuks!

Väga nõus.
Praktiliselt terve eelmise talve proovisin bemmi all lamelle. Korralik mudel, korraliku segu ja mustriga. Järgmisel talvel olen otsustanud kindlasti naeltele tagasi kolida. Kui ära keelatakse, tuleb ilmselt soetada topeltveljed, mis siis jäärajale jõudes alla keerata. Lamelliga ei kutsu küll enam minema.

Linnavahel saame lamelliga ilusti hakkama. Aga selle löga sees, mis 99% ajast siin linnasisestel teedel maas on, saaks ka Masteri suveprotiga hakkama.

no ütleme nii, et Raivo sai tavalise 320-ga väga edukalt lamellidega jäärada sõidetud ning ka naeltega sõitvatest paremaid ringiaegu tehtud. ix-ga olid muidugi teised lood, kuna seda pole võimalik võrrelda tagaveolisega. ix-ga oli tõesti korralike naeltega väga lahe jäärada sõita.
aga hetkel ei käi jutt vist jäärajasõidust vaid ikka tänavaliiklemisest. kui me jäärajast räägime, siis siin pole isegi midagi arutada... jäärajal pane või piigid alla, keegi ei keela. sel on aga ilmselge põhjus, miks piikidega ei tohi tänavatel sõita

PS, sokkmiis: kraavis ei kavatse lõpetada ühelgi juhul kuigi 4,0l mootor ja tagavedu on selleks väga soodne kombinatsioon olenemata rehvitüübist. ega need naelad ka mingid imeasjad pole, mis mind teel hoiavad kui ikka ise vastavalt teeoludele ja oskustele ei sõida.