Õpetlik lugu ehk mis võib juhtuda peale põdrale otsasõitu...

Vaba teema
Vasta
Kidd
Huviline
Postitusi: 81
Liitunud: 22.05.2006 08:11 51
Asukoht: Keila

Õpetlik lugu ehk mis võib juhtuda peale põdrale otsasõitu...

Postitus Postitas Kidd »

Juhtum venna sõidukiga siis, keda ma nö kohtus esindasin...
Lääne PP saatis mind viisakalt pikle lainele, seega...
Olulisemad punktid halduskaebusest, mille kokku panin juuni kuus... otsus tuli siis juba detsembris :) Summa oli küll tühine, aga asi oli põhimõttes. Kes viitsib lugeda juriidilist pläma siis siin see on -

KAEBUS

01.06.2007.a. kella 00.30 paiku sõitsin isikliku sõiduautoga Peugeot 605 Tallinn – Rapla – Türi mnt 76 km-l, kui teele jooksis ootamatult põder, kellele otsasõitu polnud võimalik vältida. Rakendasin vastavalt LE § 87 p 1 kohaselt abinõud, pannes hädapeatuse puhul põlema ohutuled. Telefonil 112 teatati, et politseid pole tarvis teavitada ja saadeti kohale jahiseltsi esindaja, kes põdra laiba minema toimetasid. Järgmise päeva hommikul rentisin puksiiri, et oma sõiduk tee äärest minema toimetada. Sõidukit enam sündmuspaigas ei olnud. Asja uurides sain teada, et vanemkonstaabel MH on auto lasknud teisaldada. Suulise pärimise peale vastati mulle, et sõiduk teisaldati, kuna muidu oleks ta öösel ära rüüstatud? Sellist alust teisaldamiseks seadus ette ei näe.

Arusaamatuks jäi asi ka siis, kui lugeda sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akti nr 68. Korrektsest dokumendi täitmisest rääkida ei saa. Kuigi sõiduk on nõuetekohaselt ümber registreeritud ja ka kindlustust teen mina ise, siis on imelik, et MH on märkinud sõiduki omanikuks vana omaniku Heiki Mallase. Sõiduki hoiukoha kohta on märgitud vaid Maasikas & Co, ei mingit aadressi ega telefoni numbrit, samuti pole märgitud teisaldaja nime, ettevõtet ega telefoni numbrit, võib vaid eeldada, et see imelik konks ridade vahel on teisaldaja allkiri? Samas Liiklusseaduse § 20´2 lg 3 p 1 – 7 sätestavad, milliseid andmed peab teisaldamise akt sisaldama.

Eelnimetatud akti kvalifikatsioon LS § 20´2 lg 1, 2 järgi on vale ja puudulik ning kuna puudub nõutud rikkumise lühikirjeldus, siis jääbki arusaamatuks teisaldamise põhjus ja seaduslik alus. Nimelt räägib Liiklusseaduse § 20´2 lg 1 hoopis sõidukist, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, ometi pole ma väärtegu toime pannud. Liiklusseaduse § 20´2 lg 2 räägib küll sõiduki valvega hoiukohta paigutamisest, aga kvalifikatsioon on poolik, kuna pole märgitud punkti, mille alusel sõiduk teisaldati. Samuti eeldavad kõik lg 2 äratoodud punktid sõiduki parkimist keelatud kohas, minu sõiduk oli hädapeatunud. Liikluseeskirja § 2 järgi on need mõisted erinevad ja neid ka kasutatakse erinevalt. Autot vaadates pidi MH aru saama, et tegemist on hädapeatumisega.

Samuti ei näe võimalust, et minu auto oleks teed lihtsalt seismisega kahjustanud. Õli ega jahutusvedelikku ei tilkunud ja muid faktoreid polnud. Ka haljasalana ei saa teepeenart käsitleda, kuna Teeseadus § 2 lg 2 p 1 sätestab, et teepeenar on tee osa ja Liiklusseaduse § 20´2 lg 2 p 2 tähenduses on haljasala all silmas peetud parki, muruväljakut vms ala. Kuna hädapeatus leidis aset kella 00.30 – 02.53 vahel, siis ei saanud auto segada ka mingisuguseid tee hooldustöid. Samuti on Maanteeameti 2006. aasta liiklustiheduse loenduse andmete põhjal tegu madala liiklustihedusega tugimanteega, umbes 1800 autot ööpäevas. Seda enam on liiklus väiksem ööseti, mis seab kahtluse alla ka ohu tekitamise teistele liiklejatele või liikluse olulise häirimise.

Sõiduk ei asunud ka piiratud või halva nähtavusega kohas. Teelõik oli täiesti sirge. Sõiduk oli lükatud tee pervele. Oli küll pime aeg, aga pime aeg on Liikluseeskirja § 2 järgi teine mõiste kui piiratud või halb nähtavus. Lähimates vaatluspunktides oli EMHI andmetel pilvisust ja nähtavust mõõdetud kell 00:00 - 03:00, millest võib järeldada, et nähtavus oli hea so mitte alla 9-10 km.

LS § 20´2 lg 8 ütleb, et sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse Liiklusseaduse § 20´2 lg 7 nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 2 p 1; lg 3 p 2-le; palusin - tühistada sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt nr 68 ja hüvitada mulle sõiduki teisaldamise kulud või sõiduki väärtus.

LÄÄNE PP VASTUS

LE § 87 p 1 kohaselt sõidukil peavad põlema ohutuled hädapeatumise või liiklusõnnetuse korral. Liikluseeskirja § 89 p 3 järgi ohutuskolmnurka peab mootorsõiduki juht kasutama sõltumata ohutulede olemasolust, kui hädapeatunud või liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub sõiduteel halva või piiratud nähtavusega kohas. Ohukolmnurka A.T ei kasutanud.

LE § 145 kohaselt asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega. Antud juhul ei olnud järgitud nõuet teepeenral peatamise/parkimise kohta ning sõiduki pikitelg ei olnud rööpne sõiduteeäärega. Lisaks nimetatule sätestab LE § 146, et pimedal ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida ainult parklas või puhkekohas. Saab teha järelduse, et sõiduki paigutamisel ei järginud A.T kõiki LE ettenähtud reegleid, seega oli loodud ohuolukord teistele liiklejatele. See, et M.H tegi järelduse sõiduki liiklusohtliku paiknemise ning selle rüüstamise kohta, ei ole ülalkirjeldatud asjaolusid arvestades ülepaisutatud.

Järgnevalt jõuab vastustaja järeldusele, et kuigi õigusaktid otsesõnu ei reguleeri sellise juhtumi lahenduskäiku tuleb sätet tõlgendada laiemalt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi huve arvestades. Ka hea haldustava ei luba haldusorganil jätta reageerimata olukorras, kus isik võib vajada abi, olenemata sellest, kas võimalik abivajaja asub sündmuskohal või mitte.

Prefektuuri esindaja põhjendab ka, miks oli politseiametnik teisaldusakti koostamisel õigustatud eksima: LE annab nii parkimise kui ka peatumise mõiste. Peatumine ja hädapeatumine on oma iseloomult sarnased, kuna mõlemal juhul juht ei eemaldu sõidukist erinevalt parkimisest. Antud juhul ei olnud mootorsõiduki juures ühtegi inimest. Samuti oli möödunud aega ka esimesest teatest sõiduki kohta hädaabinumbrile 112. Siit tuleb erinevus parkimise ja hädapeatumise vahel ning politseiametnik oli õigustatud arvama teele jäänud sõidukist kui parkivast sõidukist.

Hinnates vaidlusaluse akti tühistamise tagajärgi, siis akti puudumine oleks ainult sõiduki valvega hoiukohta vastuvõtmise keeldumise aluseks. Nimetatud akti sisust lähtuvalt on tegemist formaalse dokumendiga, mille alusel võtab parkla vastu politsei teisaldatud sõiduki. Akti koostamisele eelnevad politseiametniku toimingud sündmuskohal ja tuvastatud asjaolude pinnalt otsuste tegemine on aluseks sõiduki kõrvaldamise või mittekõrvaldamise osas. Vastustaja meelest ei teeni akti tühistamine kaebuse esitamise eesmärki – kahju hüvitamist. Ka juhul kui tuvastada akti õigusvastasus, ei tee see olematuks või õigusvastaseks aktile eelnenud toiminguid ja vastuvõetud otsuseid.

KOHTU SEISUKOHT

LS § 20´2 lg 7 reguleerib hoiu- ja teisaldamiskulude hüvitamist, kui sõiduk on paigutatud lähimasse hoiukohta LS § 20´1 ja 20´2 toodud tingimustel, so kas juhi kõrvaldamise tõttu sõiduki juhtimiselt või sõiduki vale parkimise tõttu. Teistsugustel alustel võimuesindaja otsusega teisaldatud sõiduki hoiu- ja teisaldamiskulude hüvitamist riigile omaniku poolt nimetatud seadus ette ei näe. Säte on selge ja selles ei esine lünka seda liiki olukordade reguleerimiseks.

Antud juhtumil oli sõiduk pärast kokkupõrget põdraga hädapeatunud. Sõidu jätkamise pimedal ajal tegid võimatuks metsloomaga kokkupõrke tagajärjel saadud tehnilised vigastused. Asjaolu, et sõiduki juures ei olnud politsei saabudes näha selle omanikku, ei muuda hädapeatumist ei parkimiseks ega lihtsalt peatumiseks, nagu sooviks seadust tõlgendada Lääne PP. Nii peatumise kui parkimise korral on sõidu jätkamine võimalik, kuid hädapeatumise korral mitte. Lisaks on erinev ka seismajäämise põhjus, mis hädapeatumise korral on tavaliselt tingitud ettenägematutest asjaoludest.

Teisalduskulude sissenõudmise eelduseks on veel sõidukiomaniku süü. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud A.T tegevuses süüteokoosseisu seoses valesti parkimise või asjaoludega, mis tinginuks tema juhtimiselt kõrvaldamise ega ka seonduvalt ühegi muu teoga.

Sõidukiomaniku aitamiseks kavandatud toiming on muutunud kaebajale koormavaks alates hetkest kui tal tuli hakata kandma teisaldamise kulusid. Kulude katmiseks pidi A.T oma avariilise sõiduki jätma teisaldamise teostanud Maasikas & KO OÜ-le. LS § 20´2 lg 7 koostoimes sama § lg 1 ja 2 ei näe aga ette sõidukiomaniku kohustust kanda teisaldamiseks tehtud kulutused, kui sõiduk on paigutatud valvega hoiukohta asja säilimise tagamiseks, st rüüstamise ärahoidmiseks nagu vastustaja tõendab. Omanik ei pea teisaldamise kulusid hüvitama ka juhul, kui tema avariiline sõiduk paigutati ümber liiklusohutuse kindlustamiseks.

Võttes vastu teisaldamise otsuse olukorras, kus teisaldatava sõiduki juhti ei olnud sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja tegemist ei olnud sõiduki valesti parkimisega peab politseiprefektuur kui asutus, kelle otsuse alusel teisaldamine toimus, selle kulud ise kandma. Seetõttu kuulub vormiliselt ja sisuliselt väär teisaldamise akt, mis rikub A.T õigusi sellega, et annab ebaõigete viidetega LS § 20´2 lg-tele 1 ja 2 aluse teisaldamise ja parkla hoiukulude sissenõudmiseks kaebajalt, kuigi ta ei olnud ei juhtimiselt kõrvaldatud ega valesti parkinud, tühistamisele ja mõista Lääne PPlt A.T kasuks välja 1000 krooni.
So, where's the Cannes Film Festival being held this year?
Aaro
Huviline
Postitusi: 1599
Liitunud: 24.08.2004 10:13 04
Peamine sõiduk: E30
Asukoht: Siin ja seal maakera

Postitus Postitas Aaro »

Njah, isegi natuke juuraga kokkupuutunud ja siit on hea lugeda kuidas on võimalik enda õigusi kaitsta. Alati tasub põõrduda kohtupoole kui vastaspoole põhjendused on nn. kergelt pehmed.
Nagu aru saan esindasid sa kohtus venda, sa oleks veel võinud juriidilise abi osutamise eest omale korraliku raha välja nõuda :D a´la 2000 eek tund.
Kidd
Huviline
Postitusi: 81
Liitunud: 22.05.2006 08:11 51
Asukoht: Keila

Postitus Postitas Kidd »

Aaro kirjutas:Njah, isegi natuke juuraga kokkupuutunud ja siit on hea lugeda kuidas on võimalik enda õigusi kaitsta. Alati tasub põõrduda kohtupoole kui vastaspoole põhjendused on nn. kergelt pehmed.
Nagu aru saan esindasid sa kohtus venda, sa oleks veel võinud juriidilise abi osutamise eest omale korraliku raha välja nõuda :D a´la 2000 eek tund.
Ma ei saanud teda ametlikult esindada, kuna mul pole magistri haridust ja ma pole ka palgaline jurist, nii et ma sain lihtsalt olla nö nõuandja :)
So, where's the Cannes Film Festival being held this year?
wax
Huviline
Postitusi: 278
Liitunud: 07.08.2003 14:55 39
Asukoht: Loo-Tallinn-Võru
Kontakt:

Postitus Postitas wax »

1000 krooni sai, aga kas ka auto? :D
Kidd
Huviline
Postitusi: 81
Liitunud: 22.05.2006 08:11 51
Asukoht: Keila

Postitus Postitas Kidd »

wax kirjutas:1000 krooni sai, aga kas ka auto? :D
Auto oli selleks ajaks lammutatud, ja noh, tõeline võitja oli ilmselt lammutus :D
So, where's the Cannes Film Festival being held this year?
Kasutaja avatar
wilks
Huviline
Postitusi: 119
Liitunud: 03.08.2006 21:16 17
Asukoht: Rakvere/Tallinn

Postitus Postitas wilks »

ei viitsinud esimest postitust läbi lugeda, siit kiire kysimus, kas kokkupõrge toimus alas, kus oli liiklusmärkidega näidatud et põdra oht?
Kasutaja avatar
bemari99
Huviline
Postitusi: 211
Liitunud: 29.10.2007 10:55 43
Asukoht: EST

Postitus Postitas bemari99 »

Väga hea kui keegi viitsib oma aega kulutada ja politseile koha kätte näidata. Ise puutun seoses töökohaga igapäevaselt kokku politseiga, mitte just liikluspolitseiga, aga enamike ametnikega kokkupuutudes tekib küll selline tunne, et inimestel pole aimugi kuidas oma töökohustusi täita. Vahel lihtsalt võtab karbi lahti kohe kui lolli juttu sealt vastu tuleb. Antud juhtumil muidugi autost kahju, kuid politsei saite paika panna vähemalt. ;)
Kidd
Huviline
Postitusi: 81
Liitunud: 22.05.2006 08:11 51
Asukoht: Keila

Postitus Postitas Kidd »

wilks kirjutas:ei viitsinud esimest postitust läbi lugeda, siit kiire kysimus, kas kokkupõrge toimus alas, kus oli liiklusmärkidega näidatud et põdra oht?
Vist isegi oli, aga sellest kumbki pool kuskil juttu ei teinud.
So, where's the Cannes Film Festival being held this year?
Kasutaja avatar
wilks
Huviline
Postitusi: 119
Liitunud: 03.08.2006 21:16 17
Asukoht: Rakvere/Tallinn

Postitus Postitas wilks »

asi on selles, et riik peab teadma loomade ülekäike ja neid märgistama. ja kui ajad nt. põdra alla pead riigile selle looma kinni maksma. loo moraal on selles, et põhimõtteliselt seaduse silmis, kui ajad põdra alla märgistamata alal, siis peab riik sinu auto kinni maksma. seda versiooni minu teada eestis kasutatud ei ole veel- aga tõsiselt hea ja pikaajalise kohtu case'i saaks sellest kindalsti, mis tõenäoliselt peaks lõppema auto omanikule positiivselt.

NB!!! ärge mind nüüd kiruma hakake :D selle teadmise ma omastasin Tallinna tehnikakõrgkooli lektorilt, kes annab meile liiklusalast õpet.
Vasta