Relk kirjutas:Jutt läheb jube pealiskaudseks ja tundub rohkem nagu kehva päeva pärst halva tuju väljavalamine. Tekib juba tunne nagu loeks äripäeva. Keegi ütleb et midagi oli. Siis pannakse sellele 90% juurde ja süüdlane lüüakse avalikult risti.
Sa mõtled minu juttu? Ma küll ei leia, et see oleks pealiskaudne, väga otsene ja konkreetne jutt "lennukipilootidest", "kes lendavad" avalikel teedel. Kui ei usu mu juttu, küsi neilt - miks ei sõida ametlikel üritustel, kui tunnevad vajadust kiiruse järgi? - vastus - "mu auto pole piisavalt kiire seal... mis ma ikka sinna oma umbes 15 sekundi aega sõitma lähen... ma ei võida ju nagunii... teistel on kiiremad autod... " ja muu selline blablablaa... ja juttu jätkub kauemaks.
Ei mõista kedagi hukka, vaid hoopis sellist käitumist.
Ja ärge keegi hakka vaidlema, et "ma olen endas kindel, ma oskan ju sõita... midagi ei juhtu..." - õnnetus ei hüüa tulles. Ühegi õnnetuse puhul pole see ju ette kavatsetud, sellepärast ongi selle nimi ÕNNETUS.
Võibolla räägib siin minus see ligimesearmastus, kuid kui korra oled selliste õnnetuste läbi kellegi lähedase kaotanud, siis mõtled teistmoodi. Kes pole seda kogenud, ei tea seda. Loodetavasti ei saa ka teada.
Edit: ma siinkohal lõpetan oma jutu sel teemal, vaevalt see kellelegi korda läheb, sest enamus ei mõista miks ma nii arvan ja ütlen. Over and out.